Mergi la conţinutul principal

ESNi 2013. aasta kevadseminar

18. ja 19. aprillil kogunesid 100 ESNi liiget ja delegaati 19 riigist Helsingis, et osaleda ESNi 2013. aasta kevadseminaril. Seminari põhiteema oli see, kuidas tagada sotsiaalteenuste abil puuetega inimestele suurem valikuvabadus ja kontroll oma igapäevaelu üle.

ESNi esimees Lars-Göran Jansson rõhutas seminari avaettekandes: „Teenuste kasutajad peaksid saama aktiivselt osaleda otsuste tegemisel nende tugisüsteemi korraldamise kohta. Hooldusvajaduse täitmisel peaks lähtuma eelkõige üksikisikust, mitte teenustest.”

Esimeses osas anti ülevaade sellest, kuidas lähenetakse Euroopa heaoluriikides valikuvabadust ja kontrolli suurendavatele abinõudele. Ioannis Dimitrakopoulos Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametist viitas ELi sissetulekute, sotsiaalse kaasatuse ja elutingimuste uuringu tulemustele, mille kohaselt on 36% ELis elavatest puuetega inimestest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, samas kui tervete ELi elanike seas on sama näitaja 21%.

„Iseseisvalt elamine ei tähenda, et me tahame kõigega ise hakkama saada ega vaja kellegi abi või soovime elada teistest eraldi […] me tahame kasvada üles oma perekonnas, käia kohalikus koolis, sõita sama bussiga, millega sõidavad kõik teisedki, teha oma haridusele ja huvidele vastavat tööd ning luua perekond,” märkis teadlane Jos Huys, kes töötab Belgias asuva Leuveni Katoliikliku Ülikooli juures.

Martina Plohovits käsitles oma ettekandes Viini isiklike abistajate skeemi välishindamise kohta seda, kuidas aitab isiklik abi puuetega inimestel osaleda ühiskondlikus elus, elada iseseisvamalt ja tagada juurdepääs töökohtadele. Selle osa lõpetuseks tutvustati seoses valikuvabaduse ja kontrolli suurendamisega selliseid kohaliku tasandi näiteid nagu Veneto maakonnas Itaalias rakendatav iseseisva elamise skeem ja Stenungsundi omavalitsuses Rootsis kasutusel olev isikliku abi kupongide süsteem.

Delegaadid said ülevaate ka sellest, kuidas aitab kasutajate kaasamine parandada teenuste kvaliteeti ja ülesehitust. Tom Raines, kes on kaasatud Manchesteri piirkonna koostööprojekti „Õigus kontrollile”, väitis, et just koostöö annab puudega kasutajatele võimaluse oma kontrolliõigust rakendada. Soomes vaimse tervise valdkonnas ellu viidud projekti „Asjatundja tänu kogemusele” varal kirjeldas Timo Kallioaho, kes on ka ise n-ö asjatundja tänu kogemusele, kuidas koolitatakse teenusekasutajaid, et nad ise oleksid enda eest hoolitsemises pädevad: „Kasutajatel on oma elu üle täielik kontroll isegi siis, kui neil on probleeme vaimse tervisega.” Teenusekasutaja Martins Rullis Lätist rõhutas, et valikute tegemisel on oluline teadlikkus: „Kui hakkasin koos teistega töötama, mõistsin, et nende ja vaimse puudega inimeste elud ja valikud on erinevad. Et teha meid puudutavaid valikuid, tuleb esmalt olla informeeritud.”

Päeva lõpus peetud arutlusringis käsitleti isikliku eelarve ja isikliku abi skeemide korraldamise erinevusi. „Kõik riigid arenevad erinevalt, sest neil on eri kultuurid ja struktuurid; ning on huvitav jälgida, kuidas nad aja jooksul edasi liiguvad,” märkis Jamie Bolling Euroopa Iseseisva Elamise Võrgustikust.

Mõnes riigis on kulutõhususe suurendamiseks kärbitud rahalisi toetusi ja teenuseid. Aruteludes osalejad vahetasid ka mõtteid kompromissi teemal, mis tuleb saavutada ressursside rahalise kättesaadavuse ning seadusega tagatud valiku- ja kontrolliõiguse vahel. „Ma loodan, et mõne aasta pärast tagasi vaadates võime nentida, et oleme teinud edusamme, loomaks ühiskonda, mille tegemistesse on kõik selle liikmed kaasatud eelnevast palju suuremal määral,” sõnas ESNi peadirektor John Halloran.

Seminari teisel päeval arutasid ESNi liikmed ja delegaadid Balti riikidest probleeme, mis tekivad seoses valikuvabaduse ja kontrolli suurendamisega sotsiaalteenuste valdkonnas, ning millist abi nad vajavad valikuvabaduse ja kontrolli tagamiseks. Selle rühmatöö tulemused avaldatakse peagi ESNi liikmetele avatud keskkonnas.

Materjalid ja esitlused on kättesaadavad siin.